Küttesüsteemi lülitused & hooldus

Kütteüsteemi lülitus

• Kortermaja viimase korruse elanikel on kanda eriline roll. Siin saavad aidata vaid viimase korruse elanikud, kes peaksid ettevaatlikult avama oma radiaatori küljes asuva kraani. Kui sealt hakkab sisinal õhku tulema, on probleemi põhjus käes. Hea uudis on see, et sama lähedal on ka lahendus: sisinal väljuv õhk tuleb kraanist lahti päästa ja kraan hoida avatuna niikaua, kuni sealt hakkab välja tulema puhast õhumullideta vett. Kogemused näitavad, et inimese silm on vajalik ka sel juhul, kui radiaatorile on paigaldatud automaatne õhutusklapp, sest on olnud juhtumeid, kus klapp laseb lisaks õhule välja ka kuupmeetrite viisi vett.
  Kortermaja viimase korruse elanikel on kanda eriline roll, sest just nemad saavad panna täpi hästitöötava küttesüsteemi i-le. Kuid enne seda tuleb välistada ohtlikumad hooletusvead.
• Küttesüsteemi ülevaatus
  Paljudes majades keeratakse keldris asuvad soojakraanid suveks kinni ning vesi lastakse torudest välja – suvel remonditakse ikka küttesüsteemi või vahetatakse radiaatoreid. Et vältida ulatuslikke veekahjustusi, on sellises majas väga oluline küttesüsteem vahetult enne kütmise algust taskulambi ja terava silmaga üle käia.
• Kraanide ventiilide asendite kontroll ja värsked ühenduskohad
  Tähele tuleb panna kraanida ja ventiilide asendeid ning värskeid ühenduskohti: kas kõik on õiges asendis ning korrektselt suletud ja isoleeritud? Kuni vett torudes pole, polegi vahet, millisesse asendisse jäid viimati vahekraanid ja ventiilid, või kas kusagil on värskeid ühenduskohti. Kuid nüüd, kütteperioodi alguses võib pealiskaudsus halvemal juhul maksma minna täisremondi ja uue siseviimistluse. Üks lahtine toruots, lahti unustatud või kogemata valesse asendisse keeratud kraan või lekkiv ühenduskoht võivad üle ujutada terve trepikoja või püstaku, tohutu hulk raisku läinud vett loomulikult sinna juurde. Ütlematagi selge, et sellise hooletusvea tõttu tekkinud kahju tuleks kanda majaelanikel endil. Seetõttu ongi tähtis, et kõik korterielanikud vahetult enne maja küttekraanide avamist veenduksid, et kõik toruotsad on suletud. Märgata tasuks sedagi, millises asendis on radiaatori termostaat – kui see on nulli keeratud, ei ole sooja loota. Lisaks tuleb üle vaadata trepikodades asuvad küttepüstikud – selle palvega on mõistlik pöörduda maja haldaja poole.
• Küttesüsteemi lülituse aja teavitamine
  Et torusid saaks kontrollida vahetult enne kütte sisse lülitamist, on soovitav majaelanikele kraani avamise täpne aeg ette öelda; samuti tuleks hoiatada soojatootjat. Esiteks võimaldab see paremini plaanida katlamaja töörežiimi, teiseks saab ka piirkonna hooldemees omalt poolt igaks juhuks jälgida veemõõtja käitumist pärast kraanide avamist. Kui näha on ebaharilikku veekulu, saab probleemile kiiresti jälile. Kui lekkeoht on välistatud ning soojakraanid avatud, tuleks kontrollida, kas soe ka kõikidesse radiaatoritesse kohale jõuab. Nüüd tulevad mängu viimase korruse elanikud. Kui küttesüsteemi on sattunud õhku, on vee ja seega ka soojuse liikumine takistatud ning mõned radiaatorid ei pruugigi soojaks minna.